Odav kleebisreklaam rikub auto

“Viimasel ajal on turule ilmunud hulk ­uusi tegijaid, kes kasutavad täiesti tundmatuid ja tuvastamatuid materjale,” ütles Reklaamiabi OÜ juht Marek Tiits. Oma esimesed autokleepimised tegi Tiits 15 aastat tagasi. Võrreldes veel viie aasta taguse ajaga on turg tema sõnul palju muutunud. Tehnoloogia odavnemine ja odavate Hiina materjalide turule tulek on suurendanud  konkurentsi, kuid see väljendub vaid hinnas.Garaažinokitseja konkureerib vaid hinnaga

Asjatundmatud ja viletsaid materjale kasutavad “garaažinokitsejad”, nagu neid vanemate olijate slängis nimetatakse, ei suuda pakkuda kvaliteeti, seega konkureerivad nad ainult hinnaga. Eesti tarbija on aga tüüpiliselt küllaltki hinnatundlik.

Kvaliteet kannatabki peamiselt vale materjali kasutamise tõttu. Multireklaam OÜ projektijuhi ja kujundaja Karel Plessi sõnul kasutab enamik temale teadaolevatest firmadest küll korralike kilesid, kuid turul liigub ka viletsamaid. “Põhimõtteliselt on kaks peamist materjalitootjat – USA firmad 3M ja Avery Dennison –, mida ka enamik kasutab. Samas on terve rida nn säästuhiinakaid, mille puhul ei või kunagi kindel olla, millega täpselt tegu.”

Odav kile rikub auto

Tiitsu sõnul on õige materjali kasutamine ülitähtis. “Odava kilega kleepimine võib auto täielikult rikkuda. Sellel, et brändikiled on kallimad, on ikkagi selge põhjus.” Kvaliteetse töö tegemine tähendab Tiitsule tihti hinnakonkurentsis allajäämist, ent ta ei taha oma head nime halva tööga ära rikkuda.

Odavamad tegijad mõjutavad turgu seda­võrd, et Reklaamiabi OÜ saab varasemast palju vähem tellimusi autode tervenisti ülekleepimiseks. On küll alles mõni pikaajaline partner, kellega koostöö püsib, aga üldiselt on üle kere kleepimisi vähe. “Kogu auto ülekleepimine on viimaste aastatega peaaegu välja surnud,” rääkis Tiits. “Üksikud kliendid on.” Kui veel viis aastat tagasi tellisid seda teenust ka eraisikud, siis nüüd on alles jäänud vaid mõni firma. “Palju on ainult ­autode ülekiletamisega tegelevaid firmasid, kes tõesti konkureerivad ainult hinnaga ja eks nad haaravad suure osa turust endale,” märkis Tiits.

Kalli ja kvaliteetse kile ning nn säästu­kile peamine erinevus seisneb venivuses. Hea venivusega kilet on hea paigaldada ja see annab kindluse, et see ei hakka oma eluea jooksul auto peal liigselt kokku tõmbuma ega kahjusta sellega auto välimust ja  värvi. “Ühe meetri peale peab korralik kile venima oma 30 sentimeetrit,” selgitas Tiits.

Odava kilega, mis ei veni või mis ei vasta nõuetele, võib juhtuda nii, et kile tõmbub küll kokku, aga liim jääb alles, nii et kile alt välja jääv ala on kaetud ühtlase liimikihiga. Väiksemate kleebiste korral võib see tähendada näiteks väga selgeid liimirante ümber tähtede ja muude detailide. Suuremate kleebiste puhul saavad aga kahjustada suuremad pinnad.

Kvaliteetne teenus päästab nõiajahist

Tiits tõi halvaks näiteks ühe tema juurde “päästmisele” toodud kiirabibussi, mille pinnast oli 90% kaetud paksu liimikihiga. Sellisel juhul võib loota küll kangetele kemikaalidele, et masinat puhtaks saada, kuid hullematel juhtudel ei piisa ka sellest. See tähendab, et liimi tuleb eemaldama asuda mehaaniliste vahenditega.

“Kui juba lihviga kallale minna, võib olenevalt liimist minna nii, et maha tuleb ka auto värv ja see tähendab juba põhjalikumaid keretöid,” märkis Tiits.

Tema hinnangul on seetõttu hämmastav, kui paljud tellijad arvavad, et kleebis on odav. “Paljudel pole probleemi maksta uhke kujunduse eest, samas reaalse tootmise eest ei taheta maksta. See võib aga tähendada, et kogu tehtud töö rikutakse paari kuuga ja siis läheb lahti klassikaline nõiajaht, et kes on süüdi. Kogu asja juures on kõige nukram, et tegelikult on see väga konkreetne probleem, mida saab lihtsalt vältida.”

Oma autole kleebiste või kiletamise tellimisel soovitab Tiits pidada silmas, et kasutataks õiget materjali. “Küsige kilet ennast näha. Tagaküljel on markeeringud peal ja nende järgi saab välja otsida ka nende määratud otstarbe,” ütles ta.

Teenusepakkuja valimisel soovitab Tiits võtta rohkelt pakkumisi, eemaldades nendest siis kõige odavama ja kallima.

“Ja siis tuleb lihtsalt küsida hästi palju küsimusi. Kui klient palju küsib, siis saastapakkujad kaovad enamasti iseenesest,” lausus Tiits.

Autokleebis olgu visuaalne maasikas

Reklaamkleebise kujunduse kuldreegel on, et liigne info mõjub pigem halvasti, ütles Reklaamiabi OÜ juht Marek Tiits.  “Ise ma küll kutseline disainer ei ole, aga siin kehtib siiski see tähelepanek, et less is more,” märkis Tiits, kelle sõnul on tüüp­viga see, kui auto peale üritatakse liialt palju informatsiooni ära mahutada.Auto pole reklaamtahvel

Tiitsu sõnul on autoreklaam ennekõike brändingu kandja. “Visuaalse maasika kõrvale võib panna veel veebiaadressi ja telefoninumbri, aga see on ka kõik. Auto ei saa olla sõitev reklaamtahvel.”

Paljud kliendid pöörduvad kleebiseid paigaldavate firmade poole juba kujundusplaaniga. Kuigi Multireklaam OÜ pakub ka ise kujundusteenust, teevad firma kujundaja ja projektijuhi Karel Plessi sõnul kuni kolmveerand klientidest kujunduse ise. Tihti vajab kliendi pakutud kujundus sättimist. “Väljast tuleb kujundusi, mis on tõesti 100% korras, aga samas on ka tuldud niisama pliiatsiga paberi peale joonistatud eskiisiga, mille puhul pean mõistagi asja masinatele vastuvõetavaks tegema,” ütles Pless.

Juba 14 aastat reklaamkilesid pakkuva firma TapeThat juhi Marius Jõudvaldi kogemusel on rohkelt juhtumeid, kus esialgset kujundust tuleb ümber teha, kuna autol näeb asi alati veidi teistmoodi välja kui joonisel. “No kõik ei pruugi lihtsalt nii ilus välja tulla, kui kusagil kontoris istudes kujundaja peas oli,” märkis ta.Ära unusta lükanduksi

Jõudvalt lisas, et kujundusel tuleb silmas pidada ka auto iseärasusi ja detaile. “Mõni auto on lihtsalt keerulisem kui teine,” ütles ta.  Klassikalistest kujundusvigadest tõi Jõudvald välja selle, et lükandustele jääv osa jääb läbi mõtlemata. “Tihti unustavad kujundajad ära, et lükandukse avamisel võib oluline osa informatsioonist ära kaduda.”

Reklaamkleebis viib kaubamärgi tänavapilti

Reklaamkleebiseid kaua kasutanud ettevõtted ütlevad, et kleebised on nende turundusstrateegias tähtsal kohal.

“Autod on meile nii brändikandjana kui ka turundussõnumi kanalina väga oluline väljund,” ütles Eesti Telekomi meediasuhete juht Raigo Neudorf. “Eriti suuremates linnades on see meie jaoks hea katvusega reklaamikanal, mida saame suurusjärguna võrrelda näiteks ühistranspordile müüdavate reklaamlahendustega. Ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal on meil päevast päeva teedel 120 kaubikut,” rääkis ta.

Kokku on Eesti Telekomil autosid ligi 300, millest kolmveerand on üleni kleebitud ja veerand hõbedaste Elioni logodega. Seejuures üleni brändivärvidesse kleebitud autode osakaal suureneb pidevalt.

Suure autopargi katmine kleebistega on mõistagi väljakutse, sest iga auto puhul on kleepimisel oma iseärasused. G4Si Eesti automajandi juhataja Mati Kõivoste sõnul on tänavatel kokku 230 turvafirma ­autot, mille külgedel on ettevõtte logo kandvad kleebised.

“Sellise mahu juures tõuseb teenusepartneri valikul kvaliteedi kõrvale oluliseks kriteeriumiks ka võimekus teenindada suurt autoparki piisavalt kiiresti ja paindlikult,” rääkis Kõivoste.Kontserni autodel olgu ühtne joon

Reklaamkleebiste paigutamisel arvestatakse Eesti Telekomis kontsernide kõiki üksuseid hõlmavate disainilahendustega. “Bränditiim on ette andnud selged juhised, millised meie autod välja näevad, ning kohandame kujundusi vastavalt auto mudelile. Aastate jooksul on see protsess hästi sisse töötatud,” rääkis Neudorf.

Kuigi Eesti Telekom hoiab silma peal turul pakutavatel hindadel, on sellest olulisemaks sujuv koostöö ning lojaalsed partnersuhted.

Autor: Kaur Maran, kaasautor